Palkmaja vundament

Elumajade või suvilate ehitamisel kasutatakse enamasti plaat,- lint,- või vaivundamente. Vundamendi tüübi valikul lähtutakse visuaalsel vaatlusel või geodeetilistel uuringutel saadud tulemustest ning peale pinnase kandevõime arvutusi saab  alustada  pinnasele sobiva vundamendi projekteerimist.

Eestis esineb põhiliselt  savi-, liiv-, moreen-, ja paepinnaseid. Kõikide pinnasetüüpide puhul tuleb eraldi hinnata erinevaid kihte ja nende paksust. Valdavalt rannikul esinevat liivpinnast loetakse ehituse seisukohalt parimaks pinnaseks, tulenevalt tema väga heast niiskuse ja vee dreenimisomadustest. Liivapinnast  on tööde käigus lihtne teisaldada, samuti leiab see hilisemate tagasitäitetööde käigus taaskasutamist, mis võimaldab olulist rahalist kokkuhoidu.

Valdavas osas leidub Eestis  pae- ja moreenpinnaseid. Paepinnas on iseenesest hea stabiilne alus vundamendi rajamiseks. Probleeme võib tekkida kõrge veetaseme puhul vundamendi ümbrusest liigniiskuse ärajuhtimisega, kuna paemassiivid kipuvad olema tasapinnalised.

Moreenpinnaseid võib lugeda ka segapinnasteks. Nendes leidub tavaliselt nii savi kui liiva. Siin omab olulist rolli  moreenis sisalduva savi ja liiva suhe. Suure savi osakaalu puhul ei ole selline pinnas vundamendi ehitamiseks kõige parem variant. Savi ise on vesiliiva kõrval üks ebastabiilseimaid pinnasetüüpidest. Savipinnast esineb kõige rohkem jõgede kallastel ning pehmetel puisniitudel, kuhu kiire arendustegevuse käigus on rajatud Eestis ka nii mõnigi elurajoon.

Finnlamelli kasutab oma majade ehitamisel kõige enam lintvundamenti. Seda eeskätt väiksemate kulude ja lühema ehitusaja tõttu. Lintvundamendi puhul rajatakse peale kaevetöid ja pinnase tihendamist kandvate seinte alla raudbetoonist taldmik. Taldmiku peale laotakse vastavalt määratud sokli kõrgusele ja kaevesügavusele üldjuhul 3 või enam rida fiboplokke. Sisemine osa vundamendisoklist soojustatakse 100 mm paksuse vahtpolüstüreeniga ja täidetakse liivaga. Peale liiva tihendamist paigaldatakse kommunikatsioonid ja põrandaalune soojustus paksusega 150 mm. Seejärel valatakse peale armatuuri ning põranda küttetorude või küttekaablite paigaldamist 100 mm paksune raudbetoonist plaat.

Monoliitse plaatvundamendi eeliseks on suur kandevõime, mistõttu kasutatakse seda liiki vundamenti ebastabiilsete savist või vesiliivast pinnaste puhul. Plaatvundamentide puhul kooritakse maapinna pealmine huumuskiht, tehakse liivast alus ja antakse vastavalt kõrgusmärkidele kõrgus maapinnast. Seejärel ümbritsetakse tihendatud liiv vahtpolüstüreeniga, kaetakse see tugeva hüdroisolatsioonkilega ning paigaldatakse kommunikatsioonid. Peale saalungite ehitust ja armatuuri sidumist valatakse kogu ettevalmistatud konstruktsioon betooni.

Vaivundamendi ehitus tuleb kõne alla samuti ebastabiilsete pinnaste puhul. Valikul plaat- või vaivundamendi kasuks saavad määravaks ehituskulud. Olukordades, kus betoonisõlm on liiga kaugel või ligipääs objektile raskendatud,  sobib pigem vaivundament, vastupidises olukorras osutub otstarbekamaks ilmselt plaatvundament.