Palkmaja korsten

Korstnad võiks liigitada nende konstruktsioonilistest materjalidest lähtuvalt tellis-  või moodulkorstendeks. Moodulkorstnad võiks jaotada omakorda plokkmoodul- ja metallmoodulkorstendeks.
Telliskorstende oluliseks eeliseks, kuid vahel ka miinuseks võib osutuda suhteliselt raske kaal. Telliskorstna paigaldus on  küll töömahukas, kuid tänu oma suurele massile salvestab see suure osa kamina või ahju kütmisel sutsulõõre läbivast soojusest. Nii ei lähe soojustsalvestava kaminaga küttes kuigipalju soojusenergiat kaduma. Samas võib olla telliskorstna suur mass ka takistuseks, seda eriti  korstna rajamisel vanale vundamendile. Keskmine telliskorsten kaalub 1-2,5 tonni, olenevalt lõõride suurusest ja arvust, mis seab alusvundamendile selged nõuded. Telliskorstende eelistena võib veel välja tuua pikaajalised traditsioonid ning laia valiku erineva viimistlusega kive, mis teevad korstnast sisekujunduselemendi.
Fibo ja Schiedel on Eestis enamkasutatud moodulkorstnad. Nende eelisteks telliskorstna ees on  lühike paigaldusaeg, kõrge tulekindlus ja materjali kergus. Seda liiki moodulkorstende ehitusel kasutatakse kõrge tule- ja happekindlusega
šamottlõõri, mille ümber asetub tulekindel kivivilla isolatsioon. Välimiseks kihiks on spetsiaalne korstna moodul. Korstendel on lai valik erinevaid mõõte alates ühelõõrilistest suitsu ja lõpetades kahelõõriliste ning ventilatsioonilõõridega. Kõrgema tulekindluse tõttu on moodulkorstende ja kandvate puitkonstruktsioonide vahele lubatud jätta ainult 5 cm vahe, mis telliskorstna puhul on 10 cm.
Metallmoodulkorstnad võimaldavad otstarbekamaid ruumilahendusi ja keerulisemaid läbiviike katusest. Metallkorstent on võimalik paigaldada otse kerise või kamina pealt, hoides sellega nii elutoas kui saunas märkimisväärselt ruumi kokku. Metallist elemendid koosnevad roostevabast 0,5 mm välisest ja sisemisest 1,5 mm kihist. Kahe kihi vahele on paigaldatud tuletõkkevill paksusega 60-100 mm. 60 mm paksune  sobib  kaminate kütmiseks, kus temperatuur ei tõuse korstnas üle 350 C. 100 mm paksusega villakihti tuleks aga kasutada keriste puhul, kus temperatuur võib tõusta üle 350 C.