Saamislugu

Finnlamelli Eesti OÜ projekteerijad Kadri Haas ja Mikk Lintrop kirjutavad Tuulna külas ehitatud Finnlamelli näidismaja saamisloost.

Kadri: Kui alustada päris algusest, siis meie näidismaja hoone arhitektuur ja sisu pidi selguma läbi konkursi, mille viisime läbi oma tuttavate arhitektide seas. Kuna projekteerimine ning ehitus olid sel ajal kui meie näidismaja planeerimist alustasime, täishoos tõusuteel, jäid konkursi tulemuseks mõned head ideed ning nende eest vaevanägijatele antud lohutusauhinnad. Alustasime näidismaja projekteerimisega siiski ise …

Mikk: Kui Keila lähedale Tuulna külla planeeritava Finnlamelli näidismaja projekteerimine mulle üle anti, olin just äsja Finnlamellisse tööle asunud. Tegelikult oli näidismaja pikalt kavandatud kontseptsioon juba enne minu tulekut laias laastus paika loksunud – oli koostatud ruumiprogramm ning vastavalt sellele olid ka valminud esmased põhiplaanid ning  vaated. Minu ülesandeks jäi tehtud eskiis värske pilguga üle vaadata, siia-sinna said lisatud mõned nüansid ning lõplikult kujundatud hoone fassaadid.

Kadri: Hoone ruumiprogrammi koostamisel on aluseks võetud tugevasse keskklassi kuuluv 2-3 lapsega peremudel. Plaanilahendus on sisult üsna tüüpiline: esimesel korrusel asub suur avatud eluruum, mille raamesse jäävad elutuba, söögituba ning köök, lisaks on esimesel korrusel veel majandusruum ning kabinet. Peamise elutsooni puhul on tegemist küll ühe avatud õhuruumiga, kuid siiski asub iga funktsionaalne üksus eraldi ning on selgelt piiritletud. Et tuua hoonesse avarust ja õhku, ulatub elutuba osaliselt läbi kahe korruse, tekitades ühtlasi katusekorruse trepihallis toreda siserõdu. Katusekorrusel asuvad kummalgi pool halli magamistoad ning trepiga külgneb vannituba. Kuna näidismaja puhul ehitatakse krundile eraldiseisev saunahoone, siis elumajas leiliruum puudub. Siiski on näidismajas majandusruumi juurde alles jäetud duširuum, mõeldes eelkõige õuest naasvale pisiperele, hoolsale pühapäevaaednikule ning koeraomanikele. Krundi kõige privaatsemasse nurka, elutoa ning kabineti vahele, jääb puitterrass, mis kulgeb ümber maja nurga kogu edelapoolse otsaseina pikkuses.

Mikk: Hoone välisarhitektuuri puhul paistab esmalt silma välisukse kohalt algav ning ümber hoone nurga keerav lamekatus, mis maja otsaseinas moodustab varjualuse autole ning katab kuuriosa. Paariti asetsevad varikatuse postid sai töö käigus kaetud vineeri ning puitribistikuga ning postide vahele jäävasse avasse paigutati peidetult välisvalgustid. Hoone fassaad maantee pool on võrdlemisi suletud, kuid samas on olemas piisav üleavaade köögist, mis toimub hoone sissepääsupoolsel küljel. Hoone hoovipoolne fassaad on seevastu üsna avatud – elutoa väljaastega liigendatud küljeseinas kõrguvad aknapinnad läbi kahe korruse, tuues elutuppa ja katusekorruse halli avarust ning valgusküllasust. 

Viimasel ajal projekteeritud traditsioonilise vormiga viilkatusega elamute puhul kohtab liituvaid lamekatuseid harva, kuid näidismaja puhul tundus selline lahendus ainuõige. Esmalt seetõttu, et antud hoone viilkatuse räästad jäävad suhteliselt kõrgele ning sissepääsupoolsesse külge oleks jäänud väga palju tühja seinaruumi – varikatus liigendab seda, moodustades ühtlasi praktilise varjualuse teekonnal autost välisukseni. Teisalt oleks hoone otsaseinas viilkatusena tõusev varjualune hakanud takistama akende paigutust katusekorruse magamistubades, lisaks oleks erinevad katusekalded tekitanud liigset segadust ning häirinud otsaseinte üsna sümmeetrilist korraldust. 

Kokkuvõttes on Finnlamelli näidismaja puhul ühendatud praktiline ja ratsionaalne sisu ning hea traditsiooniline arhitektuur, millele on lisatud väheke modernsust.