Millist maja ehitada?

Elumajade võimalik valik on Eestis nii välisseinaks kasutatavatelt materjalidelt kui arhitektuuriliselt üsnagi suur, kuid mitte ainult see ei oma valiku juures olulist rolli. Mõelda tuleb ka krundi võimalustele ja perekonna vajadustele.

Kodu rajamise planeerimisel tuleks alustada krundile määratud võimalike ehituslike piirangute välja selgitamisest. Ehitusseaduse järgi on projekteerimise alustamiseks vajalik hankida kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused või lähtuda kehtivas detailplaneeringus sätestatud nõuetest. Etteantud tingimused määravad ära maja korruselisuse, katusekalded, ehitusaluse pinna jne. Nõuded võivad olla esitatud ka välisarhitektuurile. Enne projekteerimistöödega alustamist tuleb nendes asjades selgus luua.

Maja ehitamise protsessi olulisim osa on perekonna vajaduste mõistmine. Siin tuleb abiks võtta iseenda eelnev elukogemus ja spetsialistide nõuanded. Arvestada tuleks tõsiasjaga, et korteri 20m2 elutuba tundub elumajas ahistav. Läbi tuleks mõelda magamistubade arv. Silmas tuleks pidada ka perspektiivi, juhul kui tulevikus võib perekond saada täiendust. Läbi tuleks mõelda sauna vajalikkus. Kuigi õige saunamees teeb Eestis ilmselt puukerisega sauna, siis ei saa tänapäeva elutempo juures alahinnata kütmisega seotud ajakulu, mis võib tingida hoopis elektrikerise kasuks otsustamise. Tähelapanuta ei saa jätta ka maja optimaalsust, mis tingib hilisemate ekspuatatsioonikulude suuruse.

Üheks valiku kriteeriumiks võiks olla valik tüüpprojekti või arhitekti poolt koostatud lahenduse vahel. Tüüpprojekt või selle mugandus on oma läbimõelduse poolest väga hea valik. Samas on iga krunt ja olukord erinev, mistõttu võib osutuda vajalikuks teha uus täpselt pere vajadustele vastav lahendus. Arhitekti poolt koostatud projekti eeliseks on kindlasti unikaalsus.

Kõik me tahame, et kodu oleks meie kindlus, kus peale rasket päevatööd võiks lõõgastuda. Kui tahame tulevikus oma tehtud valikutega rahule jääda, tuleb kõik põhjalikult läbi kaaluda.

Finnlamelli: kuidas me väikeste müügimahtude juures hakkama saame?

Elamuehituses võib kriisist rääkida laenutingimuste karmistumise ja majandusliku olukorra taustal. Tõele au andes on aga tegemist müügimahtude normaliseerumisega.

2004. aastal seadsime eesmärgiks, et jõuame viie aasta jooksul paarikümne maja müügini. 2006.-2007. aastal kasvas aga müügimaht kolm korda võrreldes plaanituga. Kui me paari viimase aasta ebaproportsionaalse majandustõusu viljad välja jätaksime, siis käiksimegi täna planeeritud eesmärkide jälgedes.

Headel aegadel ei läinud Finnlamelli kinnisvaraarendajate suurte lubadustega kaasa ja planeeris oma investeeringuid konservatiivselt, kasutades peamiselt omavahendeid. See on suur eelis, mis aitab nüüd rahulikumalt hingata. Strateegiliste tegevusalade arendamine ja oma valdkonna juurde jäämine olid õiged otsused. Keskendumine kindlale tegevusaladele aitab leida tööd ning hoida kasumlikkust. Ka palgapoliitika oli pigem konservatiivne, m ei läinud inimeste üleostmise teed, vaid selgitasime stabiilse töökeskkonna eeliseid.

Finnlamelli on valinud strateegilisteks sammudeks olemasoleva turu laiendamise, uutele turgudele sisenemise, personali motiveerimise ja täiendamise. Uute klientide võitmiseks laiendame projektivalikut, korraldame majade hooldusi ja tõstame klientide teadlikkust uue ajastu elumajast. Uutele turgudele siseneme EASi turundustoetuse, internetiturunduse ja messide abil. Seda kõike on võimalik teha ainult hea motiveeritud seltskonnaga.

Koostöö Venemaa partneritega

Finnlamelli Eesti OÜ tähtsaks strateegiliseks eesmärgiks on oma toote eksportimine. Kuna omame varasemast Venemaal ja SRÜ riikides tegutsemise kogemusi, oleme suunanud oma ressursid kinnitamaks kanda sealsetel turgudel. See on suur väljakutse igale ettevõttele. Kaootiline turg, keeruline ärikultuur ja riikidevaheline poliitiline olukord ei anna just suurt alust optimismiks. Samas oleks vale jätta kasutamata võimalust lähiturgudel kohal olla ja ka seal midagi ära teha.

Venemaal on märgata suurt huvi kvaliteetsete liimitud palgist elumajade vastu. Seda eriti regioonides, mis varasemalt pole kuulunud Venemaa valitsuse prioriteetide hulka. Välja võib siin tuua uute sadamate ehituse Läänemere ääres, suurte golfikeskuste rajamise Samaras ja Toljatis. Paljuski küll poliitilistest eesmärkidest suunatud valitsuse rahajagamise süsteem loob mitmeski regioonis uusi võimalusi, kus tuleb ennas näidata.

Regioon, kuhu oleme investeerimas aega ja raha, on peaaegu piiritu. Järgneva viie aasta jooksul tahame erilist tähelepanu pöörata Kareli, St-Peterburi, Kaliningradi, Samara ja Moskva regioonidele. Esmaseid tegevuse märke sooviks näha ka Ukrainas, Kazahstanis ja Aserbadžaanis. Tänaseks päevaks oleme suutnud luua töötavad kontaktid Petrosavodskis firmaga „Karelski Dom“, Peterburis firmaga „Regal“ ja „Laplandia-Import“-iga Samaras.

Aastal 2010 oleme planeerinud EAS-i toetusel luua sidemeid, investeerida reklaam-materjalidesse ja leida võimalusi olla oma lähiturul aktiivne tegija. Ettevõtte üks osanikke on Venemaal omanud ettevõtteid ja tegutsenud seal üle 30 aasta. Usume, et kogunenud unikaalne teadmistepagas, vajalikud oskused ja inimesed aitavad leida koostööpartnereid, kellega ühiselt jõuame soovitud tulemuseni.

Finnlamelli Eesti OÜ on nüüd ka Facebook’is!

Hea palkmajahuviline,

Finnlamelli Eesti OÜ on loonud Facebook’i oma fännilehe, mille vahendusel hakkame jagama uudiseid ja teateid meie ettevõttes toimuvast ning edastama Teile huvitavat ja kasulikku infot palkmajadest. Samuti saate sealt leida meie majade parimaid pilte. Meie fännilehega on oodatud liituma kõik palkmaja huvilised.

Hakka Finnlamelli Eesti fänniks ja kutsu oma sõbrad ka!

Fännilehega liitumise eelduseks on Facebook’i konto omamine.