Kodu metsa ääres linna kõrval

Miks peaks inimene ehitama koduks liimpalkmaja?

Finnlamelli Eesti OÜ tegevjuht Alar Anton annab vastuse:
“Kui looduslik elukeskkond ja loodussäästlikkus pole argument, siis ei peagi seda tegema.” Kui looduslähedane
elukeskkond on siiski oluline, on liimpalkmaja hea valik.

Finnlamelli majade kataloogis näete alati elamu juures ka inimese ja looduse pilti. See on keskkonnasõbralik kodu, kus linnatolm ja argipäevamüra maha raputada, loodusest rõõmu tunda ning end uueks päevaks laadida…

Palkmaju on mitut tüüpi. Arhailine, käsitööna valminud maja, kus palgipraod ja kirvejäljedki
küljes, sobib metsatukas mediteerijale. Freespalkmaju kohtab ka tihedamini asustatud paigas. Liimpalkmajale kui uusimale ja modernseimale on sobiv asukoht äärelinnakeskkond: oled nagu ühe jalaga looduses, aga teisalt jõuad üsna ruttu kesklinnabüroosse tegusid tegema. Ka juhul, kui rutuga soetatud põllupealne elamu on nii toa- kui õueruumi poolest kitsaks jäänud, on liimpuitmaja järgmine, toekam valik.

Maine

Palkmaju on meile aastatega jõudsalt juurde tulnud ning kogemuste kasvades on ka maine tublisti paranenud. Messidel ei küsita enam, mida liimpalk endast kujutab, vaid ollakse asjast teadlikud ja päritakse juba planeeringu üksikasju. Pigem juhtub, et puudu jääb otsustusjulgusest: kui sõber Peeter ehitas kivimaja
ja sõber Sass on karkassmajas rahul, kuidas mina siis valin midagi muud...

Info levik on turgu avardanud ning kliendipäevadel teevad ka eilsed kõhklejad sageli valiku liimpalkmaja kasuks. Rolli mängib seegi, et Soome tootjad on liimpalgi töötlemisel teadmisi-kogemusi kogunud juba 35 aastat.

Eelised

Keskkonnateadlik inimene oskab hinnata liimpalgi kui materjali eeliseid. Tegu on stabiilse, kuuest tükist kokku liimitud palgiga, kuhu tänu põhjalikule toorme valikule ja liimimistehnoloogiale ei teki pragusid ning maja vajumine on praktiliselt olematu. Vahel kardetakse talumuljet – aga sirge palk ja puhas pragudeta pind välistavad selle. Eksklusiivne nüanss käib liimpalkmaja juurde.

Inimesed hindavad palkmaja põhieelist – loomulikku niiskusregulatsiooni, mida enamikus
praegu turustatavates seinakonstruktsioonides ei toimu. Kui öeldakse, et palk hingab, siis mõeldakse selle all just niiskuse reguleerimist, mitte olukorda, kus kuskil palkide vahel õhk liigub ja palju kütust kulub. Korralik palkmaja on tervikuna tihedalt kokku pandud.

Sisekliima

Kliimamuutustest lähtuvalt kehtestatakse ehitiste soojapidavusele üha karmimaid nõudeid. Ehkki palkseina soojapidavus ei pruugi olla nii hea kui teistel seinakonstruktsioonidel, kus villakiht isoleerib nii sooja kui külma, on tal seda puudust tasandavad omadused. Meie kliimas, kus suured temperatuurikõikumised on tavalised, tuleb villsoojustatud majas tööle panna tõhus ventileerimis- ja jahutussüsteem, mille soetamine pole just odav lõbu. Palkmajas pole see esmatähtis – massiivne sein salvestab ja loovutab nii sooja kui külma, tagades ühtlasema sisekliima. Aga kui päike palki paitab, akumuleerub päikesesoe palgisse ja elamu küttekulud vähenevad.

Soojapidavust ei taga üksnes seinamaterjal, vaid kõik maja osad: teatavasti kaob 25% soojusest läbi katuslae, 30% akendest-ustest, 25% seinte ning 20% põrandate kaudu. Finnlamelli korvab oma majade ehitamisel seina soojakaod katustes 350–450 mm ja põrandates 150–200 mm soojustusega. Viie aasta jooksul viit Finnlamelli maja (150–170 m2) jälgides selgus, et keskmine energiakulu seal
on 150–170 KW/m2.

Asukoht ja arhitektuur

Palkmaja natuke nukumajalik välimus võib tellijale olla kui tahes hingelähedane, aga pilvelõhkujate vahele see siiski ei sobi. Liimpalkmaja sobivuse linnakeskkonda määravad valla või linna üldplaneering ning projekteerimistingimused. Kui piirkonnas on puitmajad lubatud, saab sinna ehitada ka liimpalgist
elamuid. Visuaalselt on konstruktsioonist olulisem hoopis värv – kui ümberringi on heledad majad, on üks tume teiste seas nagu “valge vares”.

Enamasti on võimalik projekti keskkonnaga kohandada. Moekam ilme saavutatakse eenduvate ristnurkade äralõikamisega ja nurgaliistudega katmisega. Niisiis paistab palkmaja väljast kui kena laia voodrilauaga maja, mida ilmestavad avarad aknad (kas välja- või sissepoole avanevad), terrassid jm tänapäevased elemendid. Moderniseerimine tähendab ka püst- ja rõhtlaudise või palkseina ja muu materjali vaheldumist. Näiteks siseseinu ei pruugi palkidest visuaalse vahelduse eesmärgil teha, ka tehniliselt poleks see hea lahendus. Samuti läheks see asjatult kulukaks.

Erilahendused

Kuigi Finnlamelli kataloogid pakuvad arvukalt suuri, keskmisi või väiksemaid tüüpmaju, siis on need enamasti vaid lähtekohaks, millelt firma arhitektid juba kliendile sobiva lahenduse välja töötavad. Olenevalt maja asendist krundil, päikese liikumisest, metsa varjust või tiigivee peegeldusest ning muidugi pere soovidest.

Vastupidi üldlevinud arvamusele ei tähenda see suuremat väljaminekut, kuna iga maja projekteeritakse tootmises algusest peale, olenemata projekti tüüpsusest. Hinda võivad tõsta vaid materjali lisandumine või erielemendid (kaaraknad jms). Siselahenduselt on võimalik korruseid erinevalt ilmestada, näiteks ülakorrusel tapeeti kasutada või panna puitmaterjali ainult kohati, nt lakke.

Osaline teenus

Lisaks täisteenusele jätab Finnlamelli võimaluse tellida firmast üksnes karkassiosa. Selline lahendus võimaldab ka kulusid pikema aja peale jaotada ja sõprade abiga ehitades kulusid kokku hoida.

Finnlamelli soov oleks kliendilt viie aasta pärast vastukaja saada ja olla kindel, et Kodu, mida üheskoos rajati, kukkus välja täpselt nii nagu plaanitud. Finnlamelli Eesti OÜ on tulnud turule, et olla siin pikalt, jätkates väärika palkehitise traditsioone tänapäevasel kujul.